Soja hind täna – Live CBOT-kurss tonni kohta (EUR)
Soja hinna kalkulaator
Soja ajalooline hind EUR/tonn
Soja hind ühiku kohta täna
| Ühik | Hind (EUR) | Hind (USD) |
|---|---|---|
| Tonni kohta | – | – |
| 100 kg kohta | – | – |
| Kilogrammi kohta | – | – |
| Buššeli kohta (CBOT) | – | – |
Soja hinnad liigi järgi
Mis määrab soja hinna tonni kohta?
Soja hind tonni kohta kujuneb globaalselt CBOT börsil Chicagos (ticker ZS=F) ja noteeritakse USA sendides buššeli kohta. Eesti kasutab eurot, seega sõltub kohalik soja hind nii CBOT-kursist kui ka USD/EUR vahetuskursist. Üks tonn soja vastab 36,74 bušslile; CBOT kõikumine 10 sendi võrra buššeli kohta tähendab umbes 37 USD/tonn — kehtiva kursiga ümber arvutades vastavalt eurosid.
Eesti impordib kogu soja — kodumaine tootmine puudub täielikult. Peamised päritoluriigid on Brasiilia ja Argentina, mis koos kontrollivad üle 55% maailma sojaekspordist. Kaup saabub peamiselt Rotterdami sadama kaudu ja edasi maanteed- või raudteetransporti kasutades. Sellele lisanduvad fraktikulud, sadamatasud ja siseveo kulud, mis võivad kokku ulatuda 30–60 EUR/tonn.
Igakuine WASDE aruanne USDA-lt on soja hinna peamine mõjutaja — avaldatakse iga kuu teisel neljapäeval ja üllatavad prognoosid võivad liigutada CBOT-hinda 2–5% ühe päevaga. Samuti on olulised Panamax-laevade fraktihinnad ja Hiina nõudlus, mis moodustab ligi 60% maailma sojaimpordist.
Soja Eesti põllumajanduses ja piimatööstuses – Balti riikide erikombed
Eesti piimatööstus — Valio Eesti, Tere jt — ning linnukasvatus on soja peamised lõpptarbijad. Kõrge ekspordistandardite tõttu (eelkõige Skandinaavia ja Saksa turule) on Eesti piimatootjate seas väga suur nõudlus sertifitseeritud mitte-GMO sojakoogi järele. Mitte-GMO sojakook maksab Eestis ligikaudu 80–100 EUR/tonn rohkem kui tavapärane GMO-sojakook.
Eesti Sojaliit edendab kohalike valgukultuuride — ubade, herneste ja lupiini — kasvatamist soja alternatiivina ning teeb koostööd söödatootjate ja valitsusasutustega. See on osa laiemast strateegiast vähendada Eesti sõltuvust imporditud sojast ja suurendada kohaliku valgurikaste kultuuride osakaalu loomasöödas.
Eestis imporditav sojakook pärineb peamiselt Hollandi, Saksamaa ja Poola töötlejatelt, kes omakorda töötlevad Lõuna-Ameerika sojaubade importi. Hinnakõikumised Rotterdamis kajastuvad Eesti turul 2–4 nädalaga. Kohalikud söödatootjad sõlmivad pikemaajalisi lepinguid ja kasutavad valuutariske maandamaks futuurilepinguid.
Korduma kippuvad küsimused soja hinna kohta
Soja hind tonni kohta eurodes uuendatakse automaatselt iga 15 minuti järel ja kuvatakse selle lehe ülaosas. Hind põhineb CBOT futuurilepingutel (ZS=F), mis on ümber arvutatud kehtiva USD/EUR kursiga.
CBOT (Chicago Board of Trade) on maailma juhtiv kaubabörss teravilja ja õliseemnete jaoks. ZS=F on soja futuuride tiker, mida noteeritakse USA sendides buššeli kohta. See on globaalne võrdlusstandard — kõik suured sojatehingud maailmas on hinnas võrreldud CBOT-iga.
Madalama kvaliteediga söödasoja on tavaliselt 5–15% madalamal CBOT kollase soja nr. 2 hinnast. Kasutage kalkulaatorit, valides „Söödasoja", et saada kehtiva kursi põhine hinnang. Tegelik hind sõltub ka logistikakuludest ja lepingutingimustest.
Sojakook (ZM=F CBOT-il) on valgurikas kõrvalsaadus, mis saadakse sojaõli pressimisest ubadest. 44% valgusisaldusega sojakook on söödatööstuse kõige levinum variant. Selle hind on tihedalt seotud sojaubade hinnaga crush spread mehhanismi kaudu.
Sojakoogile loomasöödana kehtib Eestis 22% käibemaks (standardmäär). Toidupoodides müüdavatele sojatoodetel (sojapiim, tofu) on 9% käibemaks (vähendatud määr). Selle lehe hinnad ei sisalda käibemaksu.
GMO soja moodustab umbes 80–85% maailma sojatoodangust. Eesti piimatootjad ja linnukasvatajad, kes ekspordivad Skandinaaviasse ja Saksamaale, eelistavad sertifitseeritud mitte-GMO sojakooki, mis maksab tavaliselt 80–100 EUR/tonn rohkem kui tavaline GMO sojakook.
Eesti kliima on soja kasvatamiseks ebasobiv lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu. Eesti impordib kogu soja — kodumaine tootmine puudub täielikult. Eesti Sojaliit edendab alternatiivseid kohalikke valgurikkaid kultuure nagu oad, herned ja lupiin soja asendamiseks.
Sojat kaubeldakse globaalselt USA dollarites. Kuna Eesti kasutab eurot, sõltub kohalik soja hind USD/EUR kursist. Dollari tugevnemine euro suhtes tõstab soja hinda eurodes, isegi kui CBOT-kurss jääb muutumatuks. Vastupidi — dollari nõrgenemine langetab eurides väljendatud hinda.
WASDE (World Agricultural Supply and Demand Estimates) on USDA igakuine aruanne globaalse teravilja ja õliseemnete pakkumise ja nõudluse kohta. See avaldatakse iga kuu teisel neljapäeval. Üllatavad andmed võivad liigutada CBOT soja hinda 2–5% ühe päeva jooksul.
Eesti impordib soja peamiselt Lõuna-Ameerikast (Brasiilia, Argentina) Rotterdami sadama kaudu. Väiksem osa tuleb Euroopa mitte-GMO soja tootjatelt (Austria, Rumeenia). Sojakooki ostetakse peamiselt Hollandi, Saksamaa ja Poola töötlejatelt.
Crush spread on hinnavahe toormaterjali (sojaubade) ja töötlemisel saadavate toodete — sojakoogi (ZM=F) ja sojaõli (ZL=F) — vahel. Kõrge crush spread tähendab suurt töötlemise kasumlikkust ja stimuleerib pressimismahtude suurendamist.
Soja hinda kilogrammi kohta leiate hinna ülevaate tabelist lehe keskel või kalkulaatorist, valides kilogrammi ühikuks. 500 EUR/tonni juures on hind ligikaudu 0,50 EUR/kg. Hind muutub pidevalt koos CBOT-kursi ja USD/EUR kursiga.
Eesti impordib hinnanguliselt 150 000–200 000 tonni sojakooki aastas. See on suhteliselt suur kogus arvestades Eesti väikest elanikkonda ning peegeldab piimatööstuse ja linnukasvatuse kõrget sõltuvust sojast.
Eesti Sojaliit on organisatsioon, mis edendab kohalike valgukultuuride (oad, herned, lupiin) kasvatamist alternatiivina imporditud sojale. Organisatsioon teeb koostööd põllumajandustootjate, söödatootjate ja valitsusasutustega, et vähendada Eesti sõltuvust imporditud sojast ja suurendada kohaliku valgurikaste kultuuride osakaalu loomasöödas.